Ma isegi ei oska alustada.
Alustame reedest. Algas sellega, et meil oli keemias töö, mida ma üldse ei osanud, olgu, natuke ikka, kolme sai kätte. Meil oli neli tundi, sest kell kaksteist algas Fotojaht. Ehk siis iga klass pidi läbima mingid punktid ja selles kohas tegema pildi, kus on nende klass peal pluss veel see punkt. ( Näiteks oli Getokas, siis pidid kõik minema sinna ja seal pildi tegema ) See sai mingi kell kaks läbi. Poole neljast olin kodus, siis sai kodus oldud. Õhtul käisime korra väljas, Otepääl, mingi kaksteist olin kodus. Vara jaa! :)
Laupäev ma ärkasin suhteliselt vara, mingi kell pool üksteist. Käisin pesus ja siis koristasin veidike, kuna mu tuba oli jube sassis. Ja mingi kella viieni istusin toas. Peale seda käisin väljas, peale üheksat olin kodus. Vaatasin telekat ja magama ära.
Pühapäev sai mingi kaksteist ärgatud. Aga ikkagi ei olnud puhanud. Terve päeva istusin toas, isegi tudupluusi ei jõudnud ära vahetada. Korra käisin poes, kuna ema helistas ja ütles, et saan kõrvarõngad ja ripatsi kätte,jeii. :) Õhtul värvisin pead, pruuniks ikka. Veidike sai jälle telekat vaadatud ja siis tuttu.
Täna ehk esmaspäev olin enne äratust üleval, ulme lihtsalt. Bussipeale ma ei viitsinud minna, kuid siiski, pidin. Koolis oli kaks tööd, matemaatiks mingi valemite peale ja ajaloos. Matemaatika sain nelja, ajalugu ei tea veel, vast saan selle ka nelja, aga ei tea midagi, ei läinud väga hästi ..
Nüüd, homseks, on niiiii palju õppida ... Kõige hullem on ikka võõrkeeled, eriti vene keel,. Õnneks ma saan selle tehtud, seal mingi tõlkimine, väga keeruline. Matemaatika oli ka raske, seal õpime geomeetriline jada, millest ma mitte midagi aru ei saa. Olgu, vähem juttu koolist...
Tegelt, mul on jõhker väsimus, tüdimus. Ma ei jõua, ei viitsi, ei taha.. Ei taha hommikul ärgata ja õhtul magama minna, et jälle ärgata. Ma isegi ei tea mida ma tunnen. Ei taha üldse kellelegi haiget teha, aga siiski, vahel kukub kõik valesti välja. Üritanud inimesele selgeks teha, et midagi ei tule, ei saa olla midagi, aga ikkagi, raske on nii käituda. Kiindunud? Loodame, et eiii. Kahjuks olen ka muutunud, mitte tahtlikult, aga ikkagi. Kõik tulevad, et sa oled ülbem ja midaiganes, a eii, ma ei ole ülbe. Ma ei oska seletada mida ma tunnen või mõtlen. Ma nii üle mõelnud juba.. Tglt on nii, et mul on hullult hea meel, et Kellu mind ikka välja kannatab ja Briki mul alati toeks on. No kallid olete!
Tahaks ära, siit,. Kuhugi, kus saaks olla omaette ja puhata.. Kuhugi Spa-sse ntks, nädalaks, lihtsalt ollla.
Olgu, ma lähen õpin veel veits, kuulan muusikat ja lihtsalt olen. Hiljem vast välja ka natukeseks, aga eks paistab, kas ma viitsin.
Ärge langege masendusse, sealt on raske välja tulla! :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar