Ei oskagi alustada kuidagi... Kas ma peaks rääkima teile, mida ma hetkel tunnen või mis ma nädalavahetus tegin? Kõik on olnud kuidagi hea, samas on pannud mind mõtlema.. Väike väsimus on hetkel peal, samas und ka ei tule... Olgu, ma mõtlesin välja, ma räägin teile oma nädalavahetusest.
Reede, 3.september. Palju õnne veelkord neile, kel sellel päeval sünnipäev oli! Ma ärkasin kell kuus, kuna kool oli ju. Õhtul, enne üheksat läksime Raunoga Elva, et Risto ja Gerly ära tuua. Risto ja Remo olid kolinud jälle, hea koht oli, selline kodune ja väike, meeldis. Trepp oli ainuke, mida ma seal ei sallinud. Nii me siis jõime kohvi ja tulime ära, kuna mul oli vaja Maximas käia ja Raunol oli ka suhteliselt kiire. Käisime tõime Karli ja Karoliina ära, siis Rauno jättis mind Otepääle ja viis nad edasi ära, tuli järgi ja siis Sihvale, võtsime Kellu peale ja läksime Sillu sünnipäevale. Käisime ka korra Tartus. Eii, ma ei joonud eriti, mingi ühe zipi jõin, mida aitas ka mul Kellu juua. Hommikul, mingi kümne ajal tulime Sihvale, läksime Risto juurde kohvi jooma ja mängisime kaarte. Mingi viie ajal õhtul sain alles magama ja magasin kuni kümneni kuskil. Peale seda tuli Kellu minu poole. Peale ühteteist tuli Rauno ning läksime jälle välja. Midagi kindlat ei teinudki, kuskil kindlas kohas ei olnud, suht sõitsime ringi, aga hiljem olime enamjaolt Aiastes. Magama sain hommikul kaheksa ajal ja ärkasin mingi pool üks. Nüüd polegi midagi teinud, vaatasin natuke õppimist ja käisin õues. Ehk nädalavahetus oli suhteliselt omapärane. Vaikne, samas sai ringi liigutud korralikult.
Tegelt on masendus peal, kuna ilmad on nii koledad ja jahedad ning kool. Otseselt mul ei olegi kooli vastu vist midagi, aga see, et ma nii vara ärkama pean ja et see seltskond ei ole mulle just kõige meeldivam, ei taha ma sinna eriti. Ja miks ma pean õppima aineid, mida mul ei lähe tulevikus vaja, enda aja raiskamine ju. Tahaks hullult tööle tagasi tegelikult. Palju meeldivam, kui kool. Aga ma kannatan ära veel need kaks aastat, siis on see läbi!! :)
Te tähendate mulle palju, väga palju ... Nii on, kuigi ma ei ole paljudega enam suhelnud,. Tahaks hullult teada, kuidas teil läheb ja millega te tegelete, kuidas suvi möödus jms. Briki, ma nii igatsen sind! :( Viimasel ajal olen nii vähe suhelnud nendega, kellega muidu sai ikka koos oldud. Mul on hea meel, et Kellu mul ikka alati kõrval on, kuigi, ta võib vahel ikka nii närvi mind ajada. Hoidke end. :*
Viimasel ajal on mul selline tunne, et ma olen siia sündinud selleks, et teised rääkida saaks. Sellesmõttes, et keegi neid kuulaks. Muidugi, mul pole selle vastu midagi, mul on hea meel, kui inimesed minu poole pöörduvad ja mulle oma muredest ja rõõmudest räägivad. Samas tahaks ise kellelegi rääkida, mida ma tunnen. Mida ma süda ihkab, mida ma soovin. :) Samas on hea ka vahel neid enda teada hoida. Ma ei tea ise ka mida ma tahan,.
Kristo, mul oli hea meel sind näha ja sinuga suhelda. Ja ma üritan siiani enda lubadust pidada, sest ma tean, et sulle see ei meeldinud. :)
Head algavad nädalat teile!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar